Kõigil ei ole ühesugust tempot
Kaaslasega kohtumisel ei ole alati kõige tähtsam see, kui tihti kokku saadakse. Palju olulisem on leida rütm, mis sobib mõlemale inimesele. Mõni inimene tahab pärast esimest kohtumist juba järgmisel päeval uuesti kokku saada. Teine vajab rohkem aega, et oma muljeid seedida ja igapäevatoimetused ära teha. Mõlemad variandid on täiesti tavalised.
Eestis mõjutavad kohtumiste rütmi üsna palju töö, ilm, vahemaad ja inimese enda eluviis. Tallinnas võib kohtumine olla lihtne pärast tööpäeva, sest kohvikuid ja muid tegevusi on palju. Tartus võib ühise õhtu siduda näiteks kontserdi, jalutuskäigu või õhtusöögiga. Väiksemas linnas võib vahemaade tõttu olla mõistlikum planeerida kohtumised nädalavahetusele.
Statistikaameti ajakasutuse andmete järgi oli Eesti elanikel 2019 kuni 2021 keskmiselt 5,7 tundi vaba aega päevas. Sotsiaalsele elule kulus keskmiselt 0,6 tundi päevas. See näitab hästi, et kogu vaba aeg ei lähe automaatselt kohtumistele või suhtlemisele. Inimestel on samal ajal vaja puhata, tegeleda hobidega ja hoolitseda igapäevaste kohustuste eest.
Milline rütm päriselt töötab?
Kõige lihtsam on alustada rahulikult. Kui esimene kohtumine läks hästi, ei ole vaja kohe tervet kuud ette planeerida. Võib kokku leppida järgmise kohtumise ning vaadata, kuidas suhtlus edasi areneb.
Praktiliselt võib aidata näiteks selline lähenemine:
- Esimesel kohtumisel keskendu vestlusele ja inimese tundmaõppimisele.
- Ära eelda, et iga päev tuleb sõnumeid saata.
- Arvesta teise inimese töö ja isikliku ajaga.
- Planeeri kohtumine mõlemale sobival ajal.
- Kui huvi muutub, räägi sellest otse.
Näiteks võib Tallinnas töötav inimene olla nädala sees väga hõivatud. Sellisel juhul võib üks rahulik kohtumine nädalavahetusel olla palju parem kui mitu kiirustatud kohtumist tööpäevade õhtul. Kui mõlemad tunnevad ennast hästi, võib kohtumiste sagedus hiljem loomulikult suureneda.
Kohtumised ei pea alati olema suured sündmused
Üks levinud viga on arvata, et iga kohtumine peab olema eriline ja kallis. Tegelikult võivad lihtsad tegevused anda palju parema võimaluse teineteise tundmaõppimiseks.
Näiteks võib minna:
- Jalutama parki või mere äärde.
- Kohvikusse kohvi jooma.
- Väikesele näitusele või kontserdile.
- Ühisele õhtusöögile.
- Lühikesele väljasõidule mõnda teise Eesti linna.
Statistikaameti andmetel tegid Eesti elanikud 2025. aastal 933 300 ööbimisega sisereisi, mille peamine eesmärk oli sõprade või sugulaste külastamine. See näitab, et inimestevahelised suhted on seotud ka liikumise ja ühise ajaveetmisega väljaspool oma tavalist elukohta.
Kuula ka vaikseid signaale
Kohtumiste rütmi puhul tasub vaadata mitte ainult kalendrit, vaid ka inimese käitumist. Kui teine inimene vastab pidevalt väga lühidalt, lükkab kohtumisi edasi või ütleb, et vajab rohkem aega, ei ole mõistlik teda survestada.
Samal ajal ei tasu iga aeglasemat vastust kohe huvipuuduseks pidada. Inimesel võib olla töö, perekond, õpingud või lihtsalt vajadus puhata. Kõige parem lahendus on küsida, mitte oletada.
Hea rütm tekib koostöös
Sobiv kohtumiste rütm ei ole kindel number. Mõne paari või tutvuse puhul tähendab see kord nädalas kohtumist, teisel juhul võib sobida mitu korda nädalas. Oluline on see, et mõlemad tunneksid ennast suhtluses mugavalt.
Hea rusikareegel on lihtne: ära kiirusta, aga ära jäta ka kogu suhtlust teise inimese õlule. Paku välja konkreetne aeg, kuula vastust ja ole paindlik. Kui mõlemad inimesed annavad natuke ruumi ja samal ajal näitavad üles huvi, muutub kohtumine palju loomulikumaks ning suhtlusel on lihtsam omas tempos areneda.
